Pea ees tundmatusse koos Pentax 645Z-ga

Photopoint pakkus meile suurepärast võimalust katsetada Pentaxi keskformaat peegelkaamerat 645Z. Tuleb tõdeda, et varasemalt puudus meil igasugune kokkupuude Pentaxi kaameratega ja seega ei osanud me esimese hooga suurt arvata. Kaamera tundus võimas ja kuna meie fototripp oli peagi tulemas, otsustasime anda Pentaxile võimaluse ja vaadata, mis kaamera pakub.

Kuna oleme portreefotograafid, siis tundus aus kaamerat katsetada just meie jaoks igapäevastes tingimustes. Lisaks mööda Eestit kulgevale fotoreisile võtsime kaamera kaasa ka Muhu saarele ja käisime seda testimas Üügu pangal, mille loodus meile väga meeldib. Kõik kaadritagused pildid on tehtud kas telefoni või Canoni peegelkaameraga.

Esimesed tähelepanekud kaamera osas olid - selle hind ja suurus. Pentax 645Z koos 55mm KIT objektiiviga maksis tol hetkel Photopointis 7999€ eurot (PRAEGU SAADAVAL AGA SUUREPÄRASE SOODUSHINNAGA). See on piisavalt krõbe hind, et algul ei julgenud me kaamerat isegi turvakohvrist välja võtta. Teiseks suurus - kaamera on tohutult suur, aga arusaadavalt, sest 51 MP CMOS sensor vajab ruumi. Suurusele vaatamata ei ole kaamera liiga raske ja on peale veidi harjumist päris mugav käes hoida.

Teiseks menüü, minnes Canoni pealt üle Pentaxile, ei olnud nuppude asetusega ja nende funktsioonidega harjumine liiga keeruline. Peale mõnigast katsetamist oli kõik selge. Menüü ülesehitus võimaldab kiirelt muuta vajalikke parameetreid, vaadata pilte või muuta seadistust. Kaameraga saab detailsemalt tutvuda Pohotpointi blogis.

Mis on aga peamised asjad, mis meis elevust tekitasid ja miks kaamerat katsetada tahtsime? Esiteks polnud kumbki meist varem pildistanud nii suure sensoriga kaameraga, mis tähendab teravaid detaile kogu foto ulatuses, suurt eraldusvõimet ja suuri faile, mida on kege töödelda mis iganes suunal. Kaamera RAW failid on kuskil 70MB ringis, seega pea poole suuremad kui meie Canonite RAW failid. Siiski tuleb tõdeda, et failid tundusid meie jaoks isegi natuke mõttetult suured. Tõsi, need on head, kui otsustad pärast pilti olulisemalt väiksemaks lõigata või suurelt välja printida, kuid igapäevases portreefotograafias pole vahet märgata.

Kolmandaks testisime ISO tundlikkust ja see oli tõesti muljetavaldav. Kaamera maksimaalne ISO on 204 800, mis võimaldab saada päris hea kvaliteediga pilte ka hämaras või lausa poolpimedas. Muidugi maksimaalse ISO puhul on müratase väga kõrge, kuid madalamate (aga siiski üsna kõrge) ISO puhul jäid pildid selged ja kasutuskõlblikud.

Kuna testisime kaamerat päeval, oli keeruline leida piisavalt hämarat kohta ISO katsetamiseks. Leidsime Üügus ühe koopa, kus oli hämaram aga täieliku efekti saamiseks pidime mängima ka säri ja avaga.